Taani kuningas Christian II (1481—1559) portree on üks paremini dokumenteeritud töid tänase Eesti alalt pärit rahvusvaheliselt tuntud maalikunstniku Michel Sittowi loomingus. Oma eluajal nii Hispaania, Madalmaade, Taani kui ka Inglise (?) õukondades, kuid pikalt samuti hansalinn Tallinnas (saksa Reval) töötanud kunstnik vajus seejärel aastasadadeks unustusse. Oma mitmepaiksuse tõttu ei sobitunud Sittow 19. sajandil väljaarenenud rahvuslike kunstiajalugude narratiivi. Nii toob Sittow oma kunstnikutee ja loominguga esile rahvusvaheliste kunstikontaktide, mobiilsuse ja kohanemise teemad, mis kõnetavad meid täna.
Teos kujutab Christianit tugeva ja tahtekindla Skandinaavia valitsejana, kellena kuningas soovis end esitleda. See on esimene ametlik portree temast kuningana. 20. sajandi algul taasavastatud Sittowi loomingu rekonstrueerimisel on just see maal oluliseks pidepunktiks. Ometi pole uurijate seas seni üksmeelt, mis asjaoludel ja millal maal täpselt valmis, ning kas tegemist on ikka algse portreega või autorikordusega sellest.
Teose atribueerimislugu
Taani Rahvusarhiivis säilitatakse tolliametnik Hans Pederseni poolt Elsinore’ist (Helsingør) kuningas Christian II-le Kopenhaagenisse läkitatud kirja (kuupäevaga 1. juuni 1514), milles teavitatakse oodatud meister Mechili saabumisest Tallinnast. Kiri oli Taani uurijatele teada juba 19. sajandi lõpul, kuid siis ei seostatud seda veel kuninglikus kogus asunud portreega, mille autoriks peeti varem hoopis Albrecht Dürerit.1Gustav Falck, “Meister Michiel of Kunstmuseets Portraet of Christiern II”, Kunstmuseets Aarsskrift 13—15 (1926—1928), 129-133. ↩
1915. aastal publitseeris Berliini Maaligaleriis töötanud kunstiajaloolane Max Jacob Friedländer, oma aja hinnatumaid varase Madalmaade ja saksa kunsti eksperte, aga artikli, milles omistas Meister Michelile äsja muuseumile ostetud maali Madonna lapsega (u 1515—1518).2S.o Michel Sittow, Maria mit dem Kind, Staatliche Museen zu Berlin, SMB 1722, https://recherche.smb.museum/detail/829489/maria-mit-dem-kind (kõik lingid viimati vaadatud 27. august 2025). ↩ Friedländer pidas sama kunstniku maalituks ka toonaste nimedega Daami portreed (u 1514?) Viinis3S.o Michiel Sittow, Inglise kuninga Henry VIII õe Mary Rose Tudori portree (?), Kunsthistorisches Museum, Vienna, KHM 5612, https://www.khm.at/kunstwerke/mary-rose-tudor-1496-1533-schwester-heinrichs-viii-von-england-1788. Sama muuseumi ingliskeelne veebileht nimetab seda huvitaval kombel hoopis kui Kastiilia kuninganna Isabel I (?) idealiseeritud portreed: https://www.khm.at/en/artworks/idealised-portait-of-queen-isabella-i-of-castile-1788-1. Friedländer aga pidas portreteerituks Inglise kuningannat, Aragóni Catherine’it. ↩ ning Mehe portreed (u 1515—1518) Madridis.4S.o Michel Sittow, Diego de Guevara portree (?). Friedländeri ajal Madridi erakogus, täna National Gallery of Art, Washington DC, WNGA 1937.1.46, https://www.nga.gov/artworks/53-portrait-diego-de-guevara. Varem identifitseeritud ka kui Calatrava ordu rüütli portree. ↩ Meister Michel oli anonüümsele kunstnikule antud “koodnimi” — Friedländer identifitseeris ta nii Kastiilia Isabeli (1451—1504) kui Austria Margarete (1480—1530) teenistuses töötanud Madalmaade kunstnikuna, keda mainiti õukonnadokumentides erinevate nimedega, sh Michel Zittoz ja Maître Michiel.5Max J. Friedländer, “Ein neu erworbenes Madonnenbild im Kaiser-Friedrich-Museum”, Amtliche Berichte aus den köningliche Kunstsammlungen 36, no. 9 (1915), 179-183. ↩
Stiilikriitilise võrdluse alusel omistati Meister Michelile peagi ka Taani kuningas Christian II portree, mille kinnituseks oli lisaks mainitud kiri.6Falck (1926—1928). ↩ Küll imestati, miks reisis oletatud Madalmaade meister Kopenhaagenisse Tallinna kaudu.
Michel Sittowi isik ja loometee
Mõistatuse lahendas II maailmasõja hakul Tallinna Linnaarhiivi direktor, Taani päritolu ajaloolane Paul Johansen, kel õnnestus Tallinna ja Lübecki arhiivimaterjalide abil kindlaks teha kunstniku tegelik ajalooline identiteet: Michel Sittow oli Tallinnas sündinud, töötanud, ja surnud meister — Tallinna kodanik, kes jõudis vahepeal olla ühtviisi nii Kastiilia Isabeli kui ka Burgundia hertsog Philipp Ilusa (1478—1506) teenistuses.7Paul Johansen, “Meister Michel Sittow, Hofmaler der Königin Isabella von Kastilien und Bürger von Reval”, Jahrbuch Preussischer Kunstsammlungen 61 (1940), 1-36. ↩
Võtmetähtsusega leiuks oli pärandiasjus Lübecki apellatsioonikohtule saadetud kiri (16. märts 1507), mille originaal on läinud kaduma. (1944. aastal viisid Nõukogude väed Lübecki arhiivi materjalid endaga kaasa ning on tõenäoline, et kiri leidub tänaseni materjalide hulgas, mida säilitatakse Venemaal kinnistes hoidlates. Kirjast tehtud fotot säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis.)8Tallinna Linnaarhiiv, TLM F 1465.1.7.19. ↩
Isa poolt saksa ja ema poolt rootsi juurtega9Sittowi ema oli Johanseni andmetel isa poolt soomerootsi ja ema poolt rootsi päritolu. ↩ Sittow sai oma esimese väljaõppe kunstis isa Clawes van der Sittowi (srn 1482), Tallinna tunnustatud maalikunstniku ja kujuri käe all. Alates 1484. aastast täiendas Michel end Brugges, oletatavasti kuulsa Hans Memlingi (1430—1494) töökojas, kus omandas varasele Madalmaade maalikunstile omase illusionistliku maalimisehnika.
Sittowi loometee sisse mahub õieti kaks kunstnikukarjääri: 1492. aastal Toledos Kastiilia Isabeli teenistusse astumisega alguse saanud eri maade vahel liikuva õukonnakunstniku karjääri kõrval tegutses Sittow aastatel 1506—1513/1514 ning 1518—1525 kunstnik-käsitöölisena Tallinnas. Ehkki Tallinn oli toona võrdlemisi jõukas hansalinn, on nende perioodide teosed oma sotsiaal-majandusliku konteksti tõttu väga erinevad väikeseformaadilistest portreedest ja miniatuurmaale meenutavatest harduspiltidest, mida ta õukonnakunstnikuna Euroopa suurtes keskustes maalis.10Kõige detailsema ülevaate Sittowi mobiilsest karjäärist ja talle omistatud teostest on esitanud Matthias Weniger, Sittow, Morros, Juan de Flandes. Drei Maler aus dem Nordem am Hof Isabella von Kastilien, Kiel 2011. Kunstniku Tallinna perioode puudutavad arhiivimaterjalid on kriitiliselt üle vaadanud Anu Mänd, “Michel Sittow and Reval (Tallinn). A New Look at Records in the Tallinn City Archives”, in: Tiina Abel, ed., Michel Sittow 1469—1525. The Artist Connecting Estonia with the Southern Netherlands, Tallinn 2001, 3-14. ↩
Sittowi loomingut on kunstiajaloo rahvusvahelisel areenil vaadeldud viimase saja aasta vältel ennekõike Madalmaade maalikooli keskselt. Oma osa selles etendab ajalugu, mis sulges Eesti pooleks sajandiks Nõukogude Liidu raudse eesriide taha. Alles 2018. aastal leidis aset esimene kunstnikule pühendatud monograafiline näitus Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades Rahvusgaleriis Washington DC-s ja Eesti Kunstimuuseumi Kumu kunstimuuseumis (kuraatorid John Oliver Hand ja Greta Koppel). See näitus tõstis fookusesse küll kunstniku loomingu elitaarsema osa — õukondades tehtud tööd —, kuid tõstatas ühe Tallinnas säilinud Sittowile omistatud töö näitel küsimuse ka tema kodulinnas valminud loomingust.11John Oliver Hand ja Greta Koppel, eds., Michel Sittow: Estonian Painter at the Courts of Renaissance Europe, New Haven 2018. ↩
2023. aastal Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis toimunud näitus Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes võttis põhjalikuma vaatluse alla tema tegevuse Tallinnas 16. sajandi I veerandil, tuues kokku Sittowi ja teiste Tallinna meistritega seotud tööd Läänemere regioonist.12Merike Kurisoo, ed., Michel Sittow in the North? Altarpieces in Dialogue, Tallinn 2023. ↩ Hiljutised uurimused on tõstatanud selgelt vajaduse Sittowi kui Kastiilia õukonnakunstniku, Madalmaade meistri ja ühtaegu Vana-Liivimaa kunstnik-käsitöölise loomingu hõlmatuma ja avatuma käsitluse järele.
1514.—1515. aastal maalitud ning Taani Rahvusgalerii püsiekspositsioonis eksponeeritud Christian II portree, mida on kunstniku biograafias käsitletud tema teise Euroopa ringreisi ajendina (esimene reisiperiood 1492—1506, teine 1513/1514—1518), on ühenduslüliks nende pikalt lahus käsitletud kunstiruumide vahel.
Portree valmimislugu. Abielu ja kuningaks kroonimine
Christian II on üks end enim kujutada lasknud oma aja kroonitud peadest. Teda on portreteerinud teiste seas Albrecht Dürer, Lucas Cranach vanem, Quinten Metsys, Jan Gossaert, Bernard van Orley, Jan Mostaert jt, kuid Sittowi portreed peetakse kõige ikoonilisemaks kujutiseks temast kui valitsejast. Et portree oli kuningale meelepärane, tõendab ka see, et järgnevad portreed tuginevad oluliselt määral just sellele eeskujule.13Lars Hendrikman, “Portraits and Politics. Evolution in the Depiction of King Christian II of Denmark during His Reign and Exile (1513—1531)”, in: Hanno Brand, ed., Trade, Diplomacy and Cultural Exchange: Continuity and Change in the North Sea and the Baltic c. 1350—1750, Hilversum 2005, 186-210. ↩
Portree valmimine on seotud Christiani abiellumisega Austria Isabellaga (ka Elisabeth, 1501—1526), kelle vanaisa oli Saksa-Rooma keiser Maximilian von Habsburg (1459—1519) ning vend ertshertsog Karl von Habsburg (1500—1558, tulevane Burgundia hertsog, alates 1516 Hispaania kuningas Carlos I ning alates 1519 Saksa-Rooma keiser Karl V). Selle abieluliidu kaudu pääses Christian II Euroopa võimueliidi hulka. Habsburgide jaoks olid aga liitlassuhted Christianiga, kellest sai 1513. aastal Taani ja Norra kuningas, olulised eeskätt soodsate kaubandussuhete hoidmiseks Skandinaavias ja Balti regioonis.
Abielu sõlmiti Brüsselis 11. juunil 1514 — Christian II ise sellest osa ei võtnud, vaid lasi end samal ajal Kopenhaagenis kuningaks pühitseda. Sittowi maalitud portree kuningast on esimene ja üks vähestest ametlikest portreedest, kus Christian hoiab käes mõõka — Taanis oli kuningaks kroonimise tseremoonias mõõk esimene võimu atribuut, mis kuningale anti.14Hendrikman (2005), 188. ↩ Seega võib väita, et portree tellimise ajendiks oli küll abiellumine, kuid see tähistas ühtlasi ka Christiani kuningaks saamist.
Usutavasti toimetas Sittow portree isiklikult Madalmaadesse, Austria Margarete õukonda Mechelenis (tänases Belgias), kelle hoole all oli Isabella veel kuni 1515. aasta augustini. Margarete kui Madalmaade regendi ja kunstniku vahelisi kontakte kinnitab 23. märtsil 1515 Gentis üllitatud raha väljamakse dokument.
Originaalportree või autorikordus? Tehnilise kunstiajaloo toodud täiendused
Michel Sittowi Christian II portree on maalitud teise portree peale. Alumine maal tuvastati röntgenfotolt juba 1960. aastatel; selle puhul torkas äratuntava detailina silma Burgundia hertsogite asutatud Kuldvillaku ordu imposantne kett ning Habsburgidele omane füsiognoomia — pikk ja etteulatuv lõug. Esmalt identifitseeriti alumisel portreel kujutatud isik kui noor ertshertsog Karl von Habsburg.15Else Kai Sass, Studier i Christiern II’s ikonografi, Copenhagen 1970. Alumisel pildil näeb ta sarnasusi Bernard van Orley Karl V portreega (toona 15-aastane, mitu versiooni, u 1515) ning sellest dateeringust tulenevalt arvab, et Taani Rahvusgaleriile kuuluva portree puhul on tegemist Sittowi esialgse portree järgi tehtud koopiaga. Hiljem tehtud dendrokronoloogilised uuringud ei luba siiski sellele argumentatsioonile toetuda. ↩ Oletatud on ka, et kujutatud isik võib olla eelmainitu isa, Burgundia hertsog Philipp Ilus,16Jazeps Trizna, Michel Sittow. Peintre revalais de l’école brugeoise (1468—1526), Brussels 1976 (= Les Primitifs flamands III; Contributions ą l’étude des Primitifs flamands, 6), 47-48. ↩ kelle teenistuses Sittow varem (u 1504—1506) töötas. Kolmanda alumisel kihil portreteeritu kandidaadina on tulnud kõne alla Karli noorem vend Ferdinand von Habsburg (1503—1564, hilisem Saksa-Rooma keiser Ferdinand I).17Weniger (2011), 80-81. ↩
Maalitahvlile teostatud dendrokronoloogiline analüüs näitas, et puu, millest maalitahvel valmistati, langetati 1470. aasta paiku. Arvutades juurde keskmise maltspuidu näidu ning kuni paar aastat puidu laagerdumisaega, võib alumise portree valmimisajaks lugeda 1490. aastaid.18Vt Aoife Daly, “Dendrochronological Analysis of a Portrait of King Christian 2 Attributed to Michiel Sittow (ca. 1468—1525)”, RKD Research (2014), https://rkd.nl/technical/5017958. ↩ Välistada ei saa võimalust, et langetatud puit jäeti kasutamata aastakümneteks. Siiski muutub selle tehnilise uuringu valguses tõenäolisemaks versioon, et alumisel portreel on kujutatud Philipp Ilusat, kes abiellus 1496. aastal Kastiilia printsess Juanaga (1479—1555).
2016.—2017. aastal Taani Rahvusgaleriis konserveerimistööde raames läbiviidud lähiinfrapunareflektograafia-analüüs (NIR) tõi nähtavale kahjustused alumises maalikihis, mis võisid ilmneda juba sajandite eest19Konservaatorid on pidanud tõenäoliseks, et tegu on niiskuskahjustustega. Troels Filtenborg, “Michel Sittow’s Portrait of Christian II of Denmark: Its Genesis and History”, ettekanne sümpoosionil “The Stories of Michel Sittow’s Art. Facts and Fables” Tallinnas, 15. september 2018. Kättesaadav: YouTube, https://www.youtube.com/watch?v=GcLfHzrhpZo&list=UUtScwL7sXQO6PGI5RcvkXeg&index=60. ↩ — see muudab arusaadavamaks otsuse kasutada Habsburgi portreed alusmaterjalina uue maali jaoks.
Alumise maali olemasolu ongi peapõhjus, miks on kaheldud, kas vaadeldava Sittowi maalitud Christian II portree puhul on tegemist ikka algse teosega, mida ta 1514. aastal Kopenhaagenisse maalima sõitis. Seetõttu on mõned uurijad pidanud portreed Mechelenis Austria Margarete tellimusel valminud autorikorduseks.
Austria Margarete portreede galeriis oli mitmeid portreesid nii tema isast Philipp Ilusast kui vennast Karlist, seetõttu ei ole imekspandav, et kahjustatud portree võidi seal anda taaskasutusse. Taani kunstiajaloolane Hanne Kolind Poulsen on Sittowi Christian II portree sidunudki Margarete “portreegalerii projektiga” (portreesari perekonnaliikmetest ja liitlastest), uskudes, et tegemist ei ole mitte 1514. aastal Kopenhaagenis, vaid 1515. aastal Mechelenis maalitud tööga. Selline dateering ja tellimuse ajend aitaks tema sõnul ühtlasi selgitada portree ikonograafiat: kosjaportreede puhul on portreteeritul traditsiooniliselt käes lilleõis, kuid antud juhul on Christianit kujutatud kui Põhjamaade valitsejat, tugevat liitlast, hoidmas mõõgakäepidet kindlas haardes.20Hanne Kolind Poulsen, Pictures and Power. The Visual Politics of Christian II, Copenhagen 2017, 14-23. ↩
Austria Margarete Mecheleni palee 1523.—1524. aasta varaloendis on küll mainitud portreed Taani kuningas Christian II-st,21Dagmar Eichberger, “Family Members and Political Allies: The Portrait Collection of Margaret of Austria”, Art Bulletin 77, no. 2 (1995), 234. ↩ kuid selle kirjeldus ei lange kokku vaadeldava Sittowi maalitud portreega. Seega, isegi kui maal valmis regendi tellimusel, on tõenäolisem, et see rändas (tagasi?) Taani koos Isabellaga, kes alustas reisi oma uuele kodumaale 23. juulil 1515.
Taani Rahvusmuuseumi kogus Kopenhaagenis säilitatakse ajalooliselt Elsinore’i Maarja kirikus (Skt. Mariæ Kirke) asunud altariretaabli viimse kohtupäeva stseeniga kesktahvlit, millele on lisatud Taani kuningas Christian II ja kuninganna Isabella palvetavad figuurid. Christiani portree sel tahvlil tugineb kahtluseta Sittowi maalitud portree eeskujule ning näib veelgi kinnitavat selle kohalolu Mechelenis. Kunstiliselt esindab retaabli kesktahvel selgelt Madalmaade maalikooli ning stiilikriitika põhjal on eksperdid selle omistatud Jan Mostaertile (u 1474—1552/1553),22Hendrikman (2005), 192. ↩ kes täitis Austria Margaretele mitmeid tellimustöid ning nimetati 1518. aastast tema õukonnakunstnikuks. Et kuningapaar on sel pildil kujutatud lasteta, võiks maali valmimisajaks olla aastad 1514—1516 — suure tõenäosusega võis retaabel olla Madalmaade regendi pulmakink noorpaarile.23Kolind Poulsen (2017). ↩
Teiseks kaalukaks argumendiks, miks on Sittowi Christian II portreed peetud esialgse 1514. aasta juunis maalitud portree korduseks, on peetud maali esikülje ülaäärel nähtavat daatumit “1515”. Siingi on abiks tehnilised uuringud, mis kinnitavad, et dateering on lisatud hiljem — see asub originaallakikihi peal ning seega ei pruugi aasta osutada maali valmimisele. Arvestades, et maal valmis tõenäoliselt pulmadega seoses, on ka võimalikuks peetud, et aastaarv tähistab kuningapaari pidulikku laulatust, mis toimus Kopenhaagenis 2. augustil 1515.
Valdav enamik uurijaid on seda meelt, et Michel Sittowi tänaseni säilinud portree on valminud esialgse maali järgi Mechelenis.24Kai Sass (1970); Hendrikman (2005); Weniger (2011); Kolind Poulsen (2017); Micha Leeflang, “Christian II in Portraits. The Relationship between King and Painters”, in: Micha Leeflang, ed., King Christian II of Denmark in Portraits. A Portrait by Joos van Cleve Rediscovered, Helmond 2017, 29-51. ↩ Eeldades, et Christian II portree on autorikordus, jätab aga õhku küsimuse, mis on sel juhul saanud algsest portreest, mida Sittow Kopenhaagenisse maalima kutsuti. Samuti on selgusetu, miks oleks Isabella selle endaga pidanud Taani kaasa võtma juhul, kui see oli tehtud Austria Margarete portreegalerii jaoks.
Maalist tehtud röntgenograafia oli teada ka Sittowi esimese rahvusvahelise monograafia autorile Jazeps Triznale, kes pidas tõenäoliseks versiooni, et alumisel maalikihil oli kujutatud Philipp Ilus ja et maalitahvel kuulus Sittowile endale. Selle versiooni kohaselt otsustanuks Sittow alusena Christian II portree jaoks kasutada enda maalitud varasemat portreed — Sittow oli tõesti Tallinnasse pöördumise eel 1506. aastal olnud Philippi teenistuses ning võis portree tööandjast endaga ühes võtta. (Lübecki kohtukirja põhjal saame väita, et Sittowi toonane Tallinna visiit oli kavandatud ajutisena, kuid plaanidesse tõi muutuse Philippi surm 1506. aasta sügisel.) Christian II portreega oli pealegi kiire, millele Trizna hinnangul osutas ka Sittowi portreel lõpetamata jäänud kuninga parem, mõõka hoidev käsi, mis on selges kontrastis maali üldise ülitäpse ja detailse teostusega.25Vt Trizna (1976), 47-48. ↩ Eelmist maali sai kasutada kui eeltöödeldud alust, millel oli ka selles plaanis eeliseid — see ei vajanud eraldi kruntimist.26Nt Weniger (2011), 81-82. ↩
Sittowi maalitud Christian II portree saamislugu on seega siiani lõpuni lahendamata ning pakub uurijatele edaspidigi intrigeerivat ainest ajaloosündmuste ja poliitiliste intriigide loostamisel. Arhiiviallikaid uuesti üle lugedes on Poola kunstiajaloolane Oskar Rojewski pakkunud näiteks välja võimaluse, et Sittow võis täita Austria Margarete teenistuses ühtlasi spioneerimisülesandeid.27Oskar Rojewski ja Mette Birkedal Bruun, “The Privacy of a Court Painter. Michel Sittow and His Journeys to the Courts of Isabella of Castile, Christian II of Denmark, and Margaret of Austria”, Baltic Journal of Art History 27 (2024), 30, https://doi.org/10.12697/BJAH.2024.27.02. ↩ Habsburgi portreele maalitud Christian II portree sobiks justkui kaaluka asitõendina seda versiooni kinnitama.
Esimene selgelt selle portreega seostatav kirjalik kinnitus maali ajaloo kohta pärineb alles 1690. aastast, mil see on loetletud Taani kuningliku kogu inventariloendis. Teose varasem ajalugu jääb allikate senise nappuse tõttu mineviku ennustamiseks.
Kõige tõetruum kujutis despootkuningast?
Taani kuningas Christian II portree kuulub koos Don Diego de Guevara portree (?, u 1515—1518, Rahvuslik Kunstigalerii, Washington DC) ning Mehe portreega (u 1510, Kuninglik Maaligalerii, Mauritshuis, Haag, 832) Sittowi portreeloomingu tippnäidete hulka. Ühelt poolt demonstreerib see täiuseni lihvitud illusionistlikku maalimisvõtet, mida peetakse varase Madalmaade maalikoolile omaseks: imepeenelt maalitud kuldniidiga tikitud idamaise paelmustriga ülekuue jäik brokaat, pehme karusnahkne (naaritsa- või soobli)krae, peenest linasest kangast, tikitud ja kroogitud kraega alussärk ning metalne panus laiaäärelisel baretil tekitavad illusiooni käegakatsutavusest.
Teiselt poolt avaldub siin Sittowi portreedele omane psühholoogiline realism. Kuninga pilgus on nähtud eriti teravalt tabatud despootkuningat, kellena ajalugu ongi Christianit kujutanud — Põhjamaade Nero, vaimselt ebastabiilne, ettearvamatu ja julm, võimeline orkestreerima mh Stockholmi veresauna (1520). Kuivõrd puuduvad omaaegsed kirjeldused Christian II välimuse kohta, on maali tähendus veelgi suurem: just Sittowi maalitud portree aidanud tagantjärele pakkuda kuningale psühhiaatrilist diagnoosi — psühhopaatiaga külgnev skisoidne isiksusehäire.28Kolind Poulsen (2017), 28. ↩
Erakordselt detailne maalimisvõte, mida kunstnik on kasutanud materjalide ja kostüümide kujutamisel, on küllap ka põhjuseks, miks peetakse just seda portreed kuningast kõige tõetruumaks ja autentsemaks. Tuleb siiski meeles pidada, et tegemist ei ole fotorealismiga, vaid et selleaegne portree arvestab olulisel määral tellija sooviga (millisena taheti lasta end jäädvustada) ning kunstniku poolt väljatöötatud portreemallidega.
Ja ometi, pilgus, milles tellija soovis ehk lasta paista meelekindlusel ja tahtejõul, näeb vaataja hilisemate sündmuste taustal ühtaegu salakavalust ja kaledust. Ilmselt seetõttu on just sellest portreest saanud peamine eeskuju samale kuningale hilisematel ajaloopiltidel.29Nt Eilif Petersen, Christian II allkirjastab Torben Oxe surmaotsuse, 1875—1876. Norra Rahvusmuuseum, Oslo, NG.M.03118, https://www.nasjonalmuseet.no/en/collection/object/NG.M.03118. ↩
Taani kuningas Christian II portree on olnud ka oluliseks toetuspunktiks mitme teise töö Sittowile atribueerimisel. Nii Tallinnas Niguliste muuseumis paikneva Kannatusaltari (varem tuntud kui Antoniuse altar) välistahvlil kujutatud palverändurite pühaku Jaakobus vanema (u 1518—1525) kui ka Rootsi Bollnäsi kiriku Püha hõimkonna altariretaabli siseküljel kujutatud Juudas Taddeuse ja välistahvlile maalitud Püha Olavi näotüüpide puhul (u 1510—1520) on osutatud sarnasusele Christian II portreega.30Inga Björkman-Berglund, “Det stora altarskåpet i Bollnäs — ett verk av Michel Sittow?”, Konsthistorisk tidskrift 50 (1981), 105-118. ↩ Tallinna ega Bollnäsi retaablid ei ole Sittowile arhiiviallikatega kinnitatud, kuid stiilikriitiline võrdlus talle kindlalt atribueeritud teostega (sh maalitehniliste võtete võrdlev analüüs ja teoste ajalugu) osutavad teoste kunstilisele sugulusele nii Sittowi kunstiga kui ka 16. sajandi I veerandil Tallinnas tegutsenud laiema meistrite ringiga.31Greta Koppel, “Bollnäs Holy Kinship Altarpiece and the Paintings on the Outer Side of the Wings of the Tallinn Passion Altarpiece — Two Works from Michel Sittow’s Workshop in Tallinn?”, in: Kurisoo (2023), 101-113. ↩
Michel Sittowi Christian II portree on seega materiaalne asitõend ajaloost, milles on kihiti ja üksteisest läbipõimitud palju tähendusi ja lugusid. Nagu näitavad hiljutised näitusedki, sellel teosel on keskne koht nii Madalmaade maalikunsti ajaloos,32Näitus The Age of Van Eyck: The Mediterranean World and Early Netherlandish Painting, Groeningemuseum, Brugge, 2002 (kuraator Till-Holger Borchert). ↩ Taani ja Euroopa poliitilises ajaloos33Näitus Pictures and Power. The Visual Politics of Christian II, National Gallery of Denmark, Kopenhaagen, 2017 (idee Hanne Kolind Poulsen). ↩ kui ka mitmekülgse Sittowi loomingus.34Näitus Michel Sittow: Estonian Painter at Courts of Renaissance Europe, National Gallery of Art, Washington DC, ning Eesti Kunstimuuseumi Kumu kunstimuuseum, Tallinn, 2018 (kuraatorid John Oliver Hand ja Greta Koppel). ↩
- Dr Greta Koppel